Posts

Keskkonnaprobleemid

-
Keskkonnaprobleemid Probleemideks on õhusaaste, veekogude reostumine, veeressursside ammendumine ja tööstusjäätmed.   Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris  olevad gaasilised , tahked  ja vedelad  osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju. Saastatud õhk  võib mõjuda halvasti inimeste  või teiste organismide tervisele  ja heaolule.  Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud  toitainete  sisaldus vees võib viia  eutrofeerumiseni.  Orgaanilised jääkained, näiteks  heitveed , mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa  hapnikku , mille tagajärjel võib tekkida veekogus  hapnikuvaegus  ja see omakorda muuta kogu veekogu  ökosüsteemi . Hapnikuvaevus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk  soojussaastega.   Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada  raskmetalle ,  ravimite   jääkprodukte, orgaanilise mürke ja  õlisid, kui need jõuavad  veekokku.  Probleemne o
Post a Comment
Read more

Inimtegevus

-
Image
Inimtegevus Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks.  Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida ühendab tihe teedevõrk.  Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele.  Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalan
Post a Comment
Read more

Kliimavööde ja selle kirjeldus

-
Image
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Konkreetselt asuvad need sega- ja lehtmetsad parasvöötmelises kliimavöötmes, valdavalt 40-60 laiuskraadides .  Sega- ja lehtmetsad asuvad põhja- ja lõunapoolkeral.  Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel (+15 kuni +25 kraadi) ja madalad õhutemperatuurid talvel (-5 kuni +5 kraadi), selgelt eristatavad neli aastaaega - kevad, suvi, sügis, talv.  Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Sega- ja lehtmetsades on sademeid kuni 1000 mm/a. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad.  Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.  Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.  Sega- ja lehtmetsad asuvad peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas Suur Järvistu ümbruses, Hiinas Suur-Hiina tasandikul ja vähemal määral ka Uus-Meremaal. Kasutatud materjal
Post a Comment
Read more

Taimestik

-
Image
Taimestik  Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel.   Lehtmetsad on liigirikkad ja siin kasvavad taimed rinnetena, kokku 5 tasemel (sammaltaimed, rohttaimed, põõsad, madalamad puud, kõrgemakasvulised puud).  Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud.  Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron  jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik.  Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatu
Post a Comment
Read more

Loomastik

-
Image
Loomastik Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Näiteks, metskits, hirv, halljänes, skunk, metsnugis ja vöötorav. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud (metskass, metssiga, metsnugis, punahirv).  Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Näiteks, roherähn. Vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Metsnugis                                            Skunk Roherähn Kasutatud materjalid: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-sega-ja-lehtmets/ https://et.wikipedia.org/wiki/Parasv%C3%B6%C3%B6tme_metsad   http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/parasvootme_segalehtmets_evelin.htm https://www.google.ee/search? q=parasv%C3%B6%C3%B6tme+sega+ja+lehtmetsa+loomad&rl
Post a Comment
Read more

Mullastik

-
Image
Mullastik Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumi iniumiühe ndid on püsivad. Kasutatud materjalid: http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/pruunmullad.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/parasvootme_segalehtmets_evelin.htm
Post a Comment
Read more

Tutvustus

-
Tere, meie oleme Ingrid, Sandra ja Kati. Käime Suure-Jaani Koolis 8. b klassis. Meie hakkame pidama blogi teemal parasvöötme sega- ja lehtmetsad. Järgnevalt saate lugeda ja tutvuda selle loodusvöötmega. Näeme varsti jälle!
Post a Comment
Read more