Inimtegevus

-
Inimtegevus

 Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. 
Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida ühendab tihe teedevõrk. 
Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. 
Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus.

Related image
Kalandus


http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/parasvootme_segalehtmets_evelin.htm

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Taimestik

-
Image
Taimestik  Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel.   Lehtmetsad on liigirikkad ja siin kasvavad taimed rinnetena, kokku 5 tasemel (sammaltaimed, rohttaimed, põõsad, madalamad puud, kõrgemakasvulised puud).  Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud.  Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron  jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik.  Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatu
Read more

Kliimavööde ja selle kirjeldus

-
Image
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Konkreetselt asuvad need sega- ja lehtmetsad parasvöötmelises kliimavöötmes, valdavalt 40-60 laiuskraadides .  Sega- ja lehtmetsad asuvad põhja- ja lõunapoolkeral.  Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel (+15 kuni +25 kraadi) ja madalad õhutemperatuurid talvel (-5 kuni +5 kraadi), selgelt eristatavad neli aastaaega - kevad, suvi, sügis, talv.  Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Sega- ja lehtmetsades on sademeid kuni 1000 mm/a. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad.  Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.  Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.  Sega- ja lehtmetsad asuvad peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas Suur Järvistu ümbruses, Hiinas Suur-Hiina tasandikul ja vähemal määral ka Uus-Meremaal. Kasutatud materjal
Read more

Mullastik

-
Image
Mullastik Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumi iniumiühe ndid on püsivad. Kasutatud materjalid: http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/pruunmullad.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/parasvootme_segalehtmets_evelin.htm
Read more